Heiheiheiheihei! :)
Salesschool on läbi. Päris huvitav ja raske aga äge oli teine :)
Päeval koolitati meid ja räägiti motivatsioonist ja toimetulekust.
Pommuudist te ei teagi veel. Me lähemee... dadatatadadadadaaaaa trummipõrin... MISSOURI'sse. Linna nimi on O'Fallon. Kui ma natuke selle nime peale mõtlema hakkasin siis, hakkasin kergelt naerma. Elame siis Alice'i ja Krissuga ühes toas, nii et tõotab tulla raske suvi, sest arengut ja teistega arvestamist on palju, aga see on ainult hea.
Emme, üks samm edasi on ju probleemi tunnistamine. Ma tean, et mul on kalduvus teistele vastu rääkida ja kriitikat ma ei talu. Õnneks olen sel suvel toas Alice'ga, kes on teinud seda asja 7 suve ja on sadade rekordite omanik SW-s ning see on mulle olnud katsumus juba SalesSchoolis. Kuid tulin siia arenema, eks :)
Kuumaga olen juba harjunud, enam ei pane tähelegi, et kuum on, see on nagu loomulik osa, vett jood palju ning ausalt öeldes söömiseks pole eriti aega. Teed endale lõuna kaasa mis bookgirlile omaselt on võileivad ja Granola barid (müslibatoonid) ja puuviljad. Ausalt ma mõtlesin ,et ma suren siin nälga sellise toitumise peale, aga vahepea tuleb meelde alles kella 2-3 ajal päeval, et oih, ma pole veel midagi söönud, korralikku. Sa ei jõua mõeldagi selle peale.
Suhteliselt jube asi tegelikult on see, et bookgirli päevitus on juba peal. Polo-särk on seljas ja lühikesed püksid jalas. Suhteliselt kreepi. Ära on ka ikka võimalus põleda, isegi SPF 50-ga!  Õnneks põletasin ainult põlved ära, nii et kõik on korras :)
Suvi näeb siis ette seda, et töötan pool suve linna ääres ja seejärel kui linnaäär otsa saab liigun maa piirkonda.
Hetkel ootamegi kuna Aime ja Alice ja Kaur tulevad rendiautodega, et meie teekond Nashville'st saaks alata. Umbe 4-5 tundi sõitu ja siis läheme hangime endale müügiload ja laupäeval teeme tööd kodude (HQ) leidmisel, pühapäeval kirikusse, kui see laupäeval ei õnnestunud jne.. Teisipäev on siis õige müügipäev. Asi saab väga põnev olema.
Meie tiim on äge, asualt. Alguses ma nii väga vaimustuses ei olnud, aga see on see kui sa inimesi ei tunne. Kolm poissi ja 9 tüdrukut. Arvan, et neil läheb meiega raskeks, aga õnneks ainult pühapäeviti.
Saime ka oma ID kätte ja esmaspäeval läheme panka accounti tegema.

Tahaks täiega telefonis emme ja Kädiga ja teistega rääkida. Mu telefon töötab siin, mis on positiivne, kuid helistamine Eestisse on mingi 2 euri minut.

Üks asi mille üle ma sillas veel olen, on see, et ma vist teooria järgi peaksin oma elu esimese auto ostma USAs. How wild is that!? :)

Olge tublid edasi! Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis mul on hea meel, et on nii kiire, et pole aega igatsemiseks. Tegevus viib mõtted mujale. Helsingi lennujaam oli vist üks murdumispunkt ja pärast seda pole pisaraid valanud.
Kõik olete meeletult kallid!
Olen tagasi umbes kolme kuu pärast, nii et varsti-varsti :)
Musid, kallid, paid.

Nele  aka Nelly (kuna keegi ei oska mu nime õigesti hääldada ja see kõlab neil rohkem nagu Neli :D )